Skip to main content

Tere tulemast!

 Mina olen Mai-Liis,

Olen käesolevast aastast  Tallinna Ülikooli Alushariduse pedagoogika magistrant ja kolme armsa tütre ema, lapsed on vanuses 8, 5 ja 1, seega hetkel olen lapsehoolduspuhkusel.

Keskkooli lõpus valisin kõrghariduse suunaks alushariduse pedagoogika, kuna soovisin juba väikese tüdrukuna hakata lasteaia õpetajaks. Olles lõputunnistuse kätte saanud, suundusingi Tallinna Kullatera lasteaeda tööle. Kokku olin seal õpetajana mõned aastad ja kasvasin ka ise koos kahe erineva Liblikate rühmaga, kuniks elu tõi mind elama Kiili valda. 

Peale teise lapse lasteaiaealiseks saamist suundusin tööle hoopis kooli. Esialgu olin koduõpetaja ühele armsale tütarlapsele Kiili Gümnaasiumi õpetajate koosseisus ning peagi - jaanuari kuus võtsin vastu töö Järveküla koolis, esialgu oli mul pool aastat väikeklassis vaid üks HEV õpilane, hiljem liitus klassiga ka teine. Mõlemad õpilased olid lihtsustatud õppekaval. 

Ka see teekond sai läbi aastal 2023, mil sündis minu kolmas tütar.  Peagi hakkasid mõtted liikuma edasise karjääri teekonna peale ning vahepeal ka kandideerisin lasteaeda õppealajuhataja ametikohale. Valituks osutus sel korral antud alal pädevam ja haritum kandidaat, mis ajendas mind astuma magistrisse Tallinna Ülikooli. Sellekohane plaan muidugi vaikselt tuksus kuklas juba aastakese varem. 

Ootan põnevusega uusi huvitavaid teadmisi ja kogemusi! 






Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

KAHOOT MÄNG

  Tegin Kahoot keskkonnas 6-7 aastastele lastele sügise teemalise mängu.  Mäng asub  siin . Mängu luues lähtusin nii Keel ja kõne, kui Mina ja keskkond valdkondade eeldatavatest õppetulemustest (märgitud paksus kirjas).  Kahoot on ette nähtud viimasele lasteaiarühmale või esimese klassi lastele, sest vajab iseseisvaks lahendamiseks üsna head lugemisoskust. Seetõttu pigem panustaksin rühmatööle, kus rühmas ka lapsi, kes oskavad hästi lugeda.  Moodustaksin näiteks 3-4 liikmelised rühmad, et lahendada Kahooti.    (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:    1)   tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;    2)   saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;    3)   suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;    4)   jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;    5)   kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;    6)  
Post a Comment
Read more

Kodutöö puudujatele - Digitehnoloogia võimalused lapse arengu hindamisel

  miks on lapse arengu hindamine vajalik? mõista lapse individuaalseid omadusi,  tuvastada võimalikke erivajadusi,  toetada enesehinnangu kujunemist,  suunata õppe- ja kasvatustegevust koostöös lapsevanematega.  (Häidkind, 2012) DIGITEHNOLOOGIA KASUTAMINE LASTEAIAS Tehnoloogia on muutunud tänapäeva laste igapäevaelu lahutamatuks osaks (Kollom et al, 2022). KELA RÕK (2008) rõhutab digitehnoloogia vajalikkust laste õppeprotsessis. Õppekava käsitleb õppimist kui elukestvat protsessi, mis mõjutab laste teadmisi, hoiakuid ja oskusi. Lisaks seostatakse tehiskeskkonna ja digikeskkonna mõju laste igapäevaeluga, tunnistades, et digitaalkeskkond on oluline osa nende kasvukeskkonnast. Kutsestandard Õpetaja, tase 6 (2023) rõhutab, et õpetaja peaks olema teadlik digivahendite võimalustest ja nende kasutamise riskidest ning oskama neid tõhusalt kasutada. Digivahendeid kasutatakse mitmel eesmärgil, sealhulgas õppija toetamiseks, õpetamiseks, koostööks ja enda professionaalseks arenguks.  Hindamis
Post a Comment
Read more