Skip to main content

KAHOOT MÄNG

 

Tegin Kahoot keskkonnas 6-7 aastastele lastele sügise teemalise mängu. 



Mäng asub siin.


Mängu luues lähtusin nii Keel ja kõne, kui Mina ja keskkond valdkondade eeldatavatest õppetulemustest (märgitud paksus kirjas). 

Kahoot on ette nähtud viimasele lasteaiarühmale või esimese klassi lastele, sest vajab iseseisvaks lahendamiseks üsna head lugemisoskust. Seetõttu pigem panustaksin rühmatööle, kus rühmas ka lapsi, kes oskavad hästi lugeda.  Moodustaksin näiteks 3-4 liikmelised rühmad, et lahendada Kahooti. 

 (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
  1) tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;
  2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;
  3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
  4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;
  5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;
  6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses;
  7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada;
  8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel õigesti kõiki emakeele häälikuid;
  9) tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;
  10) kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega;
  11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.


 (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
  1) tutvustab ja kirjeldab iseennast, enda omadusi, huvisid jms;
  2) kirjeldab oma kodu, perekonda ja peretraditsioone;
  3) nimetab ja kirjeldab erinevaid ameteid;
  4) nimetab Eesti riiklikke sümboleid ja rahvatraditsioone;
  5) mõistab, et inimesed on erinevad ning neil on erinevad vajadused;
  6) oskab eristada igapäevaelus tervisele kasulikku ja kahjulikku; (nt. riietumine sügisel)
  7) julgeb keelduda (ühis)tegevus(t)est, kui osalemine on ennast ja teisi kahjustav või ohtlik;
  8) kirjeldab, kuidas ümbritsev keskkond ja inimeste käitumine võib mõjutada tervist;
  9) järgib isikliku hügieeni nõudeid, sealhulgas hammaste hoidmist ja hooldamist;
  10) suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
  11) kirjeldab kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi; (nt. sügisannid)
  12) kirjeldab loodust ja inimeste tegevusi erinevates ajatsüklites: ööpäev, nädal, aastaring;
  13) selgitab, miks on valgus, temperatuur, vesi, muld ning õhk taimedele, loomadele ja inimestele tähtsad;
  14) selgitab ilmastikunähtuste sõltuvust aastaaegadest, öö ja päeva vaheldumisest;
  15) mõistab ja märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale;
  16) kirjeldab võimalikke ohte kodus, veekogul, liikluses jm;
  17) teab, kuidas jalakäijana ohutult liigelda ning jalgrattaga lasteaia õuealal sõita.


(4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
  1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid ja jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi;
  2) võrdleb hulki, kasutades mõisteid rohkem, vähem, võrdselt;
  3) teeb 12 piires loendamise teel kindlaks esemete arvu, teab arvude 1–12 järjestust ja tunneb numbrimärke ning oskab neid kirjutada;
  4) liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb märke + , –, =;
  5) koostab kahe esemete hulga järgi matemaatilisi jutukesi;
  6) järjestab kuni viit eset suuruse järgi (pikkus, laius, kõrgus jm);
  7) rühmitab esemeid asendi ning nähtusi ja tegevusi ajatunnuse järgi;
  8) kirjeldab enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteerub ruumis, õuealal ja paberil;
  9) oskab öelda kellaaega täistundides;
  10) nimetab nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud ja -päeva;
  11) mõõdab esemete pikkust kokkulepitud mõõduühikuga (samm, pulk, nöör vms);
  12) eristab enamkasutatavaid raha- ning mõõtühikuid (kroon, sent, meeter, liiter, kilogramm) ja teab, kuidas ning kus neid ühikuid kasutatakse;
  13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab neid kujundeid.

Digipädevustest lähtuvalt eesmärgid: 


2.4. Koostöö digitehnoloogia toel – õpilane kasutab digivahendeid meeskonnatööks ning ressursside, digitaalsete materjalide ja teadmiste koosloomeks. Õpilane teeb teistega koostööd etteantud keskkonnas (nt digitaalne suhtlus või lokaalne töö digivahenditega).

4. Turvalisus 4.1. Seadmete kaitsmine – õpilane rakendab ohutus- ja turvameetmeid, et vältida füüsilisi ning virtuaalseid riske. Õpilane: 1) kasutab digivahendeid kodus ja koolis heaperemehelikult;  


Refleksioon 

Katsentasin mängu kahe erineva 7 aastase tüdrukuga, kes on juba küll koolilapsed. 
Neile mäng ise probleeme ja raskusi ei valmistanud, pigem arvasid mõlemad lapsed, et tegemist oli liiga lihtsa mänguga ja lihtsaks muutis mängu veel omakorda küsimusi illustreerivate piltide olemasolu. 
Lugemist oli palju neil, aga kuna tegemist usinate tüdrukutega, siis see ei osutunud keeruliseks. Samas näen - et lasteaias oleks lugemisel abi vaja, kas tublimast õpilasest või õpetajate ette lugemisest, vähemalt küsimuste näol. 
Ajapiirang tundus olevat piisav ja lastele väga meeldis ka lõppskoori nägemine ning punktide kogumine. 


Comments

Popular posts from this blog

Kodutöö puudujatele - Digitehnoloogia võimalused lapse arengu hindamisel

  miks on lapse arengu hindamine vajalik? mõista lapse individuaalseid omadusi,  tuvastada võimalikke erivajadusi,  toetada enesehinnangu kujunemist,  suunata õppe- ja kasvatustegevust koostöös lapsevanematega.  (Häidkind, 2012) DIGITEHNOLOOGIA KASUTAMINE LASTEAIAS Tehnoloogia on muutunud tänapäeva laste igapäevaelu lahutamatuks osaks (Kollom et al, 2022). KELA RÕK (2008) rõhutab digitehnoloogia vajalikkust laste õppeprotsessis. Õppekava käsitleb õppimist kui elukestvat protsessi, mis mõjutab laste teadmisi, hoiakuid ja oskusi. Lisaks seostatakse tehiskeskkonna ja digikeskkonna mõju laste igapäevaeluga, tunnistades, et digitaalkeskkond on oluline osa nende kasvukeskkonnast. Kutsestandard Õpetaja, tase 6 (2023) rõhutab, et õpetaja peaks olema teadlik digivahendite võimalustest ja nende kasutamise riskidest ning oskama neid tõhusalt kasutada. Digivahendeid kasutatakse mitmel eesmärgil, sealhulgas õppija toetamiseks, õpetamiseks, koostööks ja enda professionaalseks arenguks.  Hindamis

Tere tulemast!

 Mina olen Mai-Liis, Olen käesolevast aastast  Tallinna Ülikooli Alushariduse pedagoogika magistrant ja kolme armsa tütre ema, lapsed on vanuses 8, 5 ja 1, seega hetkel olen lapsehoolduspuhkusel. Keskkooli lõpus valisin kõrghariduse suunaks alushariduse pedagoogika, kuna soovisin juba väikese tüdrukuna hakata lasteaia õpetajaks. Olles lõputunnistuse kätte saanud, suundusingi Tallinna Kullatera lasteaeda tööle. Kokku olin seal õpetajana mõned aastad ja kasvasin ka ise koos kahe erineva Liblikate rühmaga, kuniks elu tõi mind elama Kiili valda.  Peale teise lapse lasteaiaealiseks saamist suundusin tööle hoopis kooli. Esialgu olin koduõpetaja ühele armsale tütarlapsele Kiili Gümnaasiumi õpetajate koosseisus ning peagi - jaanuari kuus võtsin vastu töö Järveküla koolis, esialgu oli mul pool aastat väikeklassis vaid üks HEV õpilane, hiljem liitus klassiga ka teine. Mõlemad õpilased olid lihtsustatud õppekaval.  Ka see teekond sai läbi aastal 2023, mil sündis minu kolmas tütar.  Peagi hakkasid