Skip to main content

Kodutöö puudujatele - Digitehnoloogia võimalused lapse arengu hindamisel

 miks on lapse arengu hindamine vajalik?

  • mõista lapse individuaalseid omadusi, 

  • tuvastada võimalikke erivajadusi, 

  • toetada enesehinnangu kujunemist, 

  • suunata õppe- ja kasvatustegevust koostöös lapsevanematega. 

(Häidkind, 2012)



DIGITEHNOLOOGIA KASUTAMINE LASTEAIAS


  • Tehnoloogia on muutunud tänapäeva laste igapäevaelu lahutamatuks osaks (Kollom et al, 2022).

  • KELA RÕK (2008) rõhutab digitehnoloogia vajalikkust laste õppeprotsessis. Õppekava käsitleb õppimist kui elukestvat protsessi, mis mõjutab laste teadmisi, hoiakuid ja oskusi. Lisaks seostatakse tehiskeskkonna ja digikeskkonna mõju laste igapäevaeluga, tunnistades, et digitaalkeskkond on oluline osa nende kasvukeskkonnast.

  • Kutsestandard Õpetaja, tase 6 (2023) rõhutab, et õpetaja peaks olema teadlik digivahendite võimalustest ja nende kasutamise riskidest ning oskama neid tõhusalt kasutada. Digivahendeid kasutatakse mitmel eesmärgil, sealhulgas õppija toetamiseks, õpetamiseks, koostööks ja enda professionaalseks arenguks. 


Hindamiskriteeriumid, mis määratlevad digipädevused, mis lapsel lasteaia lõpuks omandatud peaksid olema, liigituvad järgmiste kategooriate alla:

  1. Info- ja andmekirjaoskus

  2. Suhtlus ja koostöö digikeskkonnas

  3. Digisisu loomine

  4. Digiturvalisus

  5. Probleemilahendus.

Need oskused aitavad lastel saada hakkama tänapäeva digitaalses maailmas, toetades nende arengut ja vajadusel ka lapse arengut hinnata ning valmistades neid ette tulevikuks. (Haridus- ja Noorteamet [HARNO], 2021)


TRADITSIOONILISED HINDAMISMEETODID


Laps arengu hindamine nõuab teadmisi lapse taustast, testimise limiteeritusest ja laste käitumisest. Hindamisel on oluline lapsekesksus ja valdkondade paljusus - last hinnatakse tervikult.

  1. liikumine üksikhindaja-mudelilt keskkonna-mudeli kasutuse poole.

  2. tegevuse vaatlemine, salvestamine, jälgimine, fikseerimine ja dokumenteerimine loomulikus keskkonnas.

  3. vestlus, intervjuu, küsitlus

  4. erinevad testikogumikud

  5. lapse arengu hindamise tabelid. (Nugin & Veisson, 2009)

  6. mitteformaalsed hindamisprotseduurid (joonistused, loovtööd, jutukesed jne) (Palts & Häindkind, 2014).


MIKS KASUTADA DIGITEHNOLOOGIAT ARENGU HINDAMISEL?

PLUSSID:

  • saab valida õppimise aega

  • õppimise koha valimise võimalus

  • saab kohandada õppeaine raskusastet

  • õppimise tempo kohandamine

  • õppematerjalide taaskasutamine

  • interaktiivsed tegevused ja ülesanded aitavad õppijal materjali paremini omandada  


MIINUSED:

  • vajalik püsiv internetiühendus 

  • osa digiõppevahendeid ei pruugi ühilduda kõikide operatsioonisüsteemidega 

  • piirangud platvormi kasutamisel (tasuline/tasuta versioon)

  • õpetaja ei pruugi olla piisavalt digipädev

  • hindamine on individuaalne seega on sotsialiseerumist vähem



DIGITEHNOLOOGIA VÕIMALUSED ARENGU HINDAMISEL


E-PORTFOOLIO 

  • Parem koostöö ja suhtlus õpetajate ning lastevanemate vahel, parem usaldussuhe, kuna lastevanematel on pidev juurdepääs e-portfooliole.


Lapsevanemad on mapi loomisesse rohkem kaasatud (Higgins, 2015)


  • Saab lisada fotosid )kunstitöödest, töölehtedes, huvidest, tegevustest jne), videosid, pdf-faile jne. Õpetaja on e-arengumapi koostamise juures juhendaja ja lapsel on võimalus seda ise koostada. (Lee, 2018)



PLICKERS

  • Plickers on interaktiivne hindamisvahend


  • Võimaldab õpetajatel kiiresti ja lihtsalt koguda õpilaste vastuseid küsimustele ilma, et õpilased vajaksid elektroonilisi seadmeid.



  • Saab kasutada viktoriinideks, kiireks teadmiste kontrolliks, arutelude käivitamiseks


  • Eeliseks on lihtsus, õpilased ei vaja nutiseadmeid (teeb selle kättesaadavaks ka tehnoloogiaressursside poolest piiratud õppeasutustes!)


LAHE HINDAMISVAHEND


  • Lapse üldarengu jälgimine: keskendutakse lapse sotsiaalsete, emotsionaalsete, keeleliste ja kognitiivsete oskuste arendamisele.

  • Koostöö lapsevanematega: vanemad on kaasatud aruteludesse ja arenguvestlustesse, mis aitavad õpetajal saada täpsemat ülevaadet lapse kodusest keskkonnast ja arenguvajadustest.

  • Individuaalse õppeplaani loomine: saadud andmete põhjal koostatakse lapsele individuaalne plaan, mis toetab tema tugevusi ja arendab vajalikke oskusi.

  • Regulaarne tagasiside: lapse arengut hinnatakse perioodiliselt ja õpetajad annavad vanematele tagasisidet, et arengut edendada ja jälgida. (HARNO, 2022)


LEARNINGAPPS



  1. Ülesannete loomine – saab luua erinevaid interaktiivseid mänge ja ülesandeid-valikvastustega testid, ristsõnad, paaride moodustamine, viktoriinid, ajajooned ja palju muud.

  2. Valmis ülesannete kasutamine –suur hulk valmis harjutusi, mida saab kohe kasutada või oma vajaduste järgi kohandada.

  3. Tagasiside andmine – lapsed saavad kohese tagasiside õigete ja valede vastuste kohta, mis aitab neil mõista oma vigasid ja parandada oma oskusi.

  4. Mitmekülgne sisu – ülesannetest saab kasutada teksti, pilte, videosid ja helisid, muutes õppetöö mitmekülgsemaks ja kaasahaaravamaks.

  5. Koostöövõimalused – õpetajad saavad jagada õpilastega ülesandeid ja luua koostööl põhinevaid mänge, mida saab kasutada rühmatöödeks.

  6. Edetabelid ja saavutused – mõned ülesanded võimaldavad õpilastel koguda punkte ja näha oma kohta edetabelis, mis võib motiveerida edasist õppimist.



VEEL ERINEVAID VÕIMALUSI











KAHOOTI KASUTAMISE PRAKTILISED NÕUANDED 


Lühikese ja lihtsad küsimused – laste tähelepanu on piiratud, seega olgu küsimused lühikesed ja selged (Licorish et al., 2018).


Visuaalne tugi – rohkelt pilte ja värvilisi kujutisi, mis muudavad mängu lastele huvitavamaks ja kergemini mõistetavaks (Licorish et al., 2018).


Positiivne tagasisisde – iga küsimuse järel anna positiivset ja julgustavat tagasisidet, sõltumata sellest, kas vastus oli õige või vale. See aitab lapsel tunda end hinnatuna ja motiveerituna (Licorish et al., 2018).



Minu loodud kahoot asub siin



Comments

Popular posts from this blog

KAHOOT MÄNG

  Tegin Kahoot keskkonnas 6-7 aastastele lastele sügise teemalise mängu.  Mäng asub  siin . Mängu luues lähtusin nii Keel ja kõne, kui Mina ja keskkond valdkondade eeldatavatest õppetulemustest (märgitud paksus kirjas).  Kahoot on ette nähtud viimasele lasteaiarühmale või esimese klassi lastele, sest vajab iseseisvaks lahendamiseks üsna head lugemisoskust. Seetõttu pigem panustaksin rühmatööle, kus rühmas ka lapsi, kes oskavad hästi lugeda.  Moodustaksin näiteks 3-4 liikmelised rühmad, et lahendada Kahooti.    (4) Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:    1)   tuleb toime nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga;    2)   saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida;    3)   suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;    4)   jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid;    5)   kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid;    6)  

Tere tulemast!

 Mina olen Mai-Liis, Olen käesolevast aastast  Tallinna Ülikooli Alushariduse pedagoogika magistrant ja kolme armsa tütre ema, lapsed on vanuses 8, 5 ja 1, seega hetkel olen lapsehoolduspuhkusel. Keskkooli lõpus valisin kõrghariduse suunaks alushariduse pedagoogika, kuna soovisin juba väikese tüdrukuna hakata lasteaia õpetajaks. Olles lõputunnistuse kätte saanud, suundusingi Tallinna Kullatera lasteaeda tööle. Kokku olin seal õpetajana mõned aastad ja kasvasin ka ise koos kahe erineva Liblikate rühmaga, kuniks elu tõi mind elama Kiili valda.  Peale teise lapse lasteaiaealiseks saamist suundusin tööle hoopis kooli. Esialgu olin koduõpetaja ühele armsale tütarlapsele Kiili Gümnaasiumi õpetajate koosseisus ning peagi - jaanuari kuus võtsin vastu töö Järveküla koolis, esialgu oli mul pool aastat väikeklassis vaid üks HEV õpilane, hiljem liitus klassiga ka teine. Mõlemad õpilased olid lihtsustatud õppekaval.  Ka see teekond sai läbi aastal 2023, mil sündis minu kolmas tütar.  Peagi hakkasid